Aasta algus toob endaga kaasa palju uusaastalubadusi ja eesmärkide püstitamist ning üks levinumaid neist on lubadus tervislikumale eluviisile, sealhulgas treeningutega alustamine.

Regulaarsel treeningul on mitmeid eeliseid, alustades füüsilise tervise parandamisest kuni vaimse heaoluni. Igapäevane liikumine tõstab energiataset, parandab keskendumisvõimet ning vähendab stressi ja ärevust. Samuti on teada treeningu positiivne mõju unele ja üldisele meeleolule, luues seeläbi tasakaalu keha ja vaimu vahel.

Personaaltreenerina näen kuidas jaanuaris täituvad jõusaalid entusiastlike treenijatega, kuid veebruari alguseks on enamik neist ühel või teisel põhjusel treeningud pooleli jätnud. Kuidas aga püstitada endale jätkusuutlikud eesmärgid ja püsida rajal kauem kui klassikalised uusaastalubadused? Siin on mõned põhitõed, mille peale võiks enne treeningutega alustamist mõelda:

1. Leia endale sobiv personaaltreener

Koostöö personaaltreeneriga ei ole tänapäeval enam luksus, vaid mõistlik investeering iseenda parimaks heaoluks! Teadlik treener aitab sul püstitada realistlikud eesmärgid ja on sulle toeks ka nende täideviimisel. Ta aitab sul paika panna just sinu personaalsetele eesmärkidele vastava treeningkava ja annab juhiseid teadlikuks ja jätkusuutlikuks treeninguks. Treeneri juhendamisel on tagatud õige tehnika ja treeningu korrektne sooritamine, mis omakorda aitab vähendada vigastuste riski ja tagab treeningute maksimaalse efektiivsuse. 

2. Sea realistlikud eesmärgid

Kindlasti ei tohiks läheneda „kõik või mitte midagi“ suhtumisega. Sea endale realistlikud ja saavutatavad eesmärgid. Näiteks kui su plaaniks on kaalulangetus, jaga oma suurem eesmärk väikesteks etappideks. Väikesed võidud loovad eduelamuse ja motiveerivad edasi pingutama. Samamoodi võiks olla ka tervisliku toitumisega. Ei ole mõistlik päevapealt kõikidest oma vanadest lemmikutest loobuda ja äärmusliku dieeti pidama hakata. Alusta järk-järgult tervislikemate valikutega ja elimineeri ükshaaval ebatervislikud harjumused – nt asenda karastusjoogid veega, joo kohvi suhkruta või eelista toidutegemisel sealiha asemel väherasvast ja valgurohket kana rinnafileed. Väikesed muudatused võivad pika aja peale anda ootamatult suure tulemuse. Tuleb ka meeles pidada, et uute harjumuste kujundamine võtab aega ja taaskord võib liiga äärmuslik lähenemine tekitada hoopis vastupidise efekti. 

3. Leia endale sobiv liikumisviis

Jõutreening on üks parimaid treeningviise, mida saab kohandada vastavalt sinu personaalsetele eesmärkidele. Olgu selleks siis lihasmassi suurendamine, kaalulangetus või vastupidavuse suurendamine. Küll aga ei tähenda jõutreening tingimata ainult jõusaali külastamist. Tänapäeval on olemas erinevaid väikevahendeid ja koduseid treeningkavasid, tänu millele on võimalik vormi saavutada ka kodust lahkumata. Kuid lisaks jõutreeningule on oluline ka igapäevane liikumine – nt auto asemel jalgsi või lifti asemel trepist. Kasuks tuleb ka kõndimine, jooksmine või meelepärane rühmatreening. Oluline on meeles pidada, et  jõusaalitreening ja igapäevane liikumine peaksid teineteist täiendama. Vähemalt 10 000 sammu võiks olla minimaalne päevane liikumiseesmärk.

4. Rohkem ei ole alati parem

Kui varasem treeningkogemus puudub, soovitan alustada rahulikult ja nii treeningkordade arvuga kui ka raskustega järk-järgult progresseeruda. Ületreening võib kergesti viia väsimuseni või lausa vigastusteni, mis omakorda väljendub üldises motivatsioonilanguses ja nii võivad treeningud üpris kiiresti pooleli jääda. Esimestel nädalatel võid keskenduda ka vaid vastupidavuse kasvatamisele – alusta pikemate jalutuskäikudega, kerge sörkjooksuga või jõusaalis endale meelepärasel kardio-masinal.

5. Koos on alati lihtsam

Lisaks treenerile on oluline ka pere ja lähedaste toetus. Jaga oma eesmärke lähedastega ja ära karda vajadusel ka abi paluda. Näiteks kui sul on raske väikeste laste kõrvalt trenni jõuda, leppige oma partneri, vanemate või sõpradega kokku kindel aeg nädalas, kus saad aega endale võtta ja trennile pühenduda. Kui näiteks üksi jõusaali minek tundub sulle hirmutav, kutsu esialgu sõber kaasa või proovi alustuseks rühmatrenni. Samuti on hindamatu väärtusega ka vaimne tugi. Leia endale vähemalt üks lähedane inimene, kellele rasketel hetkedel toetuda ja kellega oma edusamme jagada.

Kuid kõigele vaatamata võib meid kõiki tabada aeg-ajalt motivatsioonipuudus ja on oluline mõista, et see on normaalne osa teekonnast. Tervislike harjumuste loomine ja kinnistamine võtab aega ning vajab kindlasti ka distsipliini.

Oluline on õppida tundma enda keha ja meelt ning leida viise, kuidas ajutisi raskusi ületada. Olgu selleks lühike puhkus, uued väljakutsed või lihtsalt teadlik otsus jätkata. Säilitades paindlikkust ja positiivset suhtumist on võimalik saavutada püsiv ja nauditav treeningrutiin ja tagada, et uusaastalubadusest saaks hea alus tervislikele harjumustele kogu eluks. 

Cätlyn Toomere, personaaltreener 02.01.2024​