Tegelikult on treeneri töö vähemalt sama palju, kui mitte rohkem kommunikatsioon kui treenimine, sest ilma toimiva suhtluseta ei saa treening olla päriselt personaalne. Kui treener ei oska kuulata, ei näe ta inimest. Ja kui ta ei näe inimest, jääb kogu treening paratamatult pealiskaudseks.
Näide elust enesest: küsimata küsimused
Mari tuleb personaaltreeningusse eesmärgiga „saada paremasse vormi“. Ta ütleb seda üsna rahulikult, peaaegu möödaminnes. Treener noogutab, paneb kirja ja koostab kava, mis on tehniliselt korrektne: kolm jõutrenni nädalas, progressiivne koormus, kaloraaž kontrolli alla.
Esimesed nädalad lähevad hästi. Mari pingutab, ei kurda ja teeb kõik ära. Kolmandal nädalal hakkab ta treeninguid vahele jätma. Ta ütleb, et on väsinud ja „ei jõua“. Treener vastab, et tulemused nõuavad distsipliini ja et motivatsioon tuleb tegutsemise käigus. Kava ei muutu.
Tegelikult töötab Mari täiskohaga, hooldab haiget vanemat ja magab viimased kuud halvasti. Tema „parema vormi“ soov ei tähendanud fitnessmodelli vormi püstitamist, vaid soovi tunda end oma kehas jälle tugevamana ja vähem kurnatuna. Aga seda keegi ei küsinud.
Treening muutub Mari jaoks kohustuseks. Iga kord, kui ta ei jaksa, tekib süütunne. Ta hakkab mõtlema, et probleem on temas – et ta on nõrk või ebajärjekindel. Mõne aja pärast lõpetab ta treeneri juures käimise täielikult, veendununa, et „trenn pole lihtsalt tema jaoks“. Halvemal juhul tekib hirm jõutreeningu ees aastateks.
Kui treener oleks alguses küsinud, kuidas Maril päriselt läheb, kuidas hästi ta magab, mis teda päriselt trenni toob ja mida „parem vorm“ tema jaoks tähendab, oleks treening välja näinud hoopis teistsugune. Võib-olla vähem intensiivne, rohkem taastav, teistsuguse tempoga. Ja Mari oleks suure tõenäosusega jäänud treenima.
Hea personaaltreener kuulab, et mõista
Hea personaaltreener kuulab rohkem, kui räägib. Ta ei kuula selleks, et vastata või parandada, vaid selleks, et mõista. Sageli ei peitu oluline info mitte selles, mida klient ütleb, vaid selles, kuidas ta seda ütleb või hoopis selles, mis jääb ütlemata. Just seal hakkavad ilmnema mustrid, mis mõjutavad treeningu toimimist rohkem kui ükski harjutuste valik.
Hea treener ei küsi ainult, kas trenn sai tehtud, vaid kuidas inimene end pärast tundis, mis oli raske, mis tekitas ebakindlust või vastupidi, andis energiat. Hästi esitatud küsimused aitavad kliendil õppida oma keha ja reaktsioone sõnastama ning loovad pinnase teadlikuks muutuseks.
Treeneri sõnad ja toon mõjutavad rohkem, kui sageli arvatakse. Sama mõte võib olla toetav või häbistav, sõltuvalt sellest, kuidas see on öeldud. Hea personaaltreener peab oskama kohandada oma lähenemist inimese hetkeseisule. Turvaline toon ei tee treenerit vähem nõudlikuks – see teeb treeneri nõudlikkuse jätkusuutlikuks.
Selgus kui usalduse alus
Hea kommunikatsioon tähendab ka selgust. Hea treener selgitab, miks midagi tehakse, kasutab arusaadavat keelt ning julgustab küsimusi esitama. Selgus loob turvatunde ja turvatunne loob valmisoleku pingutada. Kui inimene mõistab protsessi, ei tunne ta end juhitavana, vaid kaasatuna.
Piirid, emotsioonid ja professionaalsus
Hea personaaltreener ei ole terapeut, kuid ta ei saa ignoreerida kliendi emotsioone. Ta oskab märgata, millal teema ületab treeningu piire, ja suunata vestluse professionaalselt, ilma kliendi kogemust pisendamata. Ka piiride hoidmine on kommunikatsioon ja väga oluline osa usaldussuhte loomisest.
Tagasiside kui peegel, mitte hinnang
Hea treeneri tagasiside ei ole hinnang inimesele, vaid info protsessi kohta. Eesmärk ei ole kontroll, vaid kliendi areng. Kui inimene tunneb, et teda ei mõõdeta, vaid toetatakse, tekib ruum õppimiseks ja katsetamiseks.
Miks suhtlus määrab treeningu tulemuse. Hea personaaltreeneri kommunikatsioon ei ole nähtav oskus, kuid selle mõju on määrav. See loob usalduse, aitab inimesel end paremini mõista ning toetab püsivaid muutusi, mitte lühiajalist pingutust.
Lihtsalt öelduna: treeningu kvaliteet on otseses seoses suhtluse kvaliteediga. Ja sageli ei erista head ja keskpärast personaaltreenerit mitte teadmised harjutustest, vaid oskus inimesega päriselt suhelda.