Motivatsioon on muutunud väga popiks sõnaks. Mõnes inimeses tekitab see põnevust ja tegutsemistahet, teistes aga lootusetust või isegi hirmu. Sageli tekib küsimus: kuidas motivatsiooni tegelikult mõtestada ja millist rolli see muutuste loomisel mängib?

Motivatsioon on see, mis aitab muudatustega alustada, samas kui distsipliin on see, mis aitab järjepidevust hoida. Kui ootame, et motivatsioon tekiks iseenesest, jääme sageli ootama. Tegelikkuses tuleb see teadlikult ise luua. Enesemääratluse teooriast ja motivatsioonist saavad tõsisemad fännid lugeda siit: The Theory

Motivatsioon on kombinatsioon sisemisest tahtest ja välisest tasust. Uuringud ja praktiline kogemus näitavad, et selle kolm peamist komponenti on:

• iseseisvus – võimalus ise otsustada ja kontrolli omada

• pädevus – oskus midagi teha ja selles ajas paremaks saada

• kuuluvus – tunne, et ollakse osa grupist või kogukonnast

Hea metafoor on see, et motivatsioon on nagu sõber, kellega reede õhtul baare läbi käia kuni varajaste hommikutundideni, aga ta ei ole see sõber, kes sind järgmisel hommikul lennujaama viiks. Seepärast ei saa sellele üksi lootma jääda.

Miks algne tuhin raugeb?

Paljud meist tunnevad tugevat indu alustada midagi uut – muuta harjumusi, pöörata elus uus lehekülg. Eriti sageli juhtub see märgilistel hetkedel: uue aasta alguses, sünnipäeval või pärast mõnda raputavat kogemust.
See tuhin võib kesta isegi nädalaid, kuid ilma läbimõeldud süsteemita kipub see vaibuma.

Elu toob paratamatult kaasa kiireid ja keerulisi perioode, mis nõuavad rohkem tähelepanu ja energiat. Sellistes hetkedes nihkuvad lubadused ja harjumused tagaplaanile, kui nende taga ei ole teadlikku ülesehitust.

Viis praktilist sammu harjumuste muutmiseks

Olen arengutreenerina keskendunud harjumuste muutmisele ning toon välja viis tööriista, mis aitavad hoida järjepidevust kuni uued mustrid muutuvad loomulikuks.

1. Miks-küsimus

Mõtle läbi, miks sa soovid ühte või teist harjumust muuta. Mida see sinu elus päriselt mõjutab? Kuidas see muudab sinu enesetunnet ja suhteid? Just need vastused aitavad rasketel hetkedel edasi liikuda. Sellest mis peaks juhtuma peale “Miks” küsimusele vastamist, räägib personaaltreener Toomas Karting enda artiklis: Eesmärgi püstitamine

2. Plaan

Selge plaan loob selguse. Olgu eesmärgiks treening, toitumine või ekraaniaja vähendamine – pane kirja, mida, millal ja kuidas sa teed. Mõtle ka ette, kuidas käitud olukorras, kus vana harjumus kipub tagasi tulema.

3. Jälgimine

Loo süsteem, mis aitab protsessi jälgida. See võib olla märkmik, tabel või äpp. Visuaalne ülevaade aitab märgata mustreid ja korrigeerida käitumist varakult.

4. ABC-plaan

Iga harjumuse jaoks tasub luua A-, B- ja C-plaan. Ideaalne variant, lihtsustatud variant ja miinimumvariant. Oluline on mitte katkestada mustrit, isegi kui panus on väike. Tagasilöökidega toimetulekust saad lähemalt lugeda siit: Kuidas tulla toime tagasilöökidega

5. Arengupartner

Leia keegi, kellega saad oma teekonda jagada. Üksteise toetamine ja nähtavus aitavad püsida rajal ka siis, kui endal on raske.

Ole enda vastu realistlik

Kõik päevad ei ole võrdsed. Kui sa ei suuda anda 100%, anna vähemalt 1%. See on parem kui mitte midagi ja pikemas vaates viib see sind ikkagi edasi.