Usun, et kõik nõustuvad väitega, et regulaarne liikumine ja tervislik eluviis on parim viis haiguste ennetamiseks. Mõõdukal treeningul võib ka paljudele kroonilistele haigustele olla hoopis positiivne mõju.
Igasuguse liikumise ja treenimise lõpetamine seevastu toob kaasa lihasjõu ja vastupidavuse languse,
liigeseliikuvuse vähenemise ja tasakaalu halvenemise. Mille läbi suureneb vigastuste risk, väheneb hapnikuvarustus organismis ja elutähtsates organites, halveneb seedimine ja ainevahetus ning võivad tekkida ka kaasuvad terviseprobleemid. Seega saame öelda, et regulaarne treenimine kaitseb inimese vaimset ja füüsilist tervist, suurendab endorfiinide kogust organismis ning parandab meeleolu ja maandab stressi.

Praegusel haigusteperioodil võivad aga ka tugevamad meist mõnele viirusele alla vanduda ja on iseenesest mõistetav, et pühendunud treenijal võib olla keeruline jõusaalist eemale hoida.

Mida aga teha kui oleme haigestunud hooajalistesse külmetus või viirushaigustesse?

Üldiselt haigena treenimine meie organismi treenitust ei paranda ja võib haigusest taastumise aega
hoopiski pikendada. Seetõttu on oluline anda oma kehale aega haigusest taastumiseks ja vältida
liigset koormust. Küll aga on oluline lähtuda enesetundest. Näiteks kerge nohu korral on jalutamine
või kerge koormusega jõutreening lubatud, kuid sel juhul peaks olema ettevaatlik, et juurde ei
külmeta.

Peamised soovitused haigestumise korral:

1. Palaviku ja põletiku korral peaks igasugust füüsilist koormust vältima!

2. Aeroobse treeningu puhul on soovitatav taasalustada alles siis kui kõik haiguse sümptomid
on taandunud.

3. Peale haigestumist peaks treeningutega taasalustama järk-järgult ja kergemate raskustega.Sealhulgas kergem treeningperiood peaks kestma vähemalt sama kaua kui kestsid haigusnähud.

4. Haigena treenimine ei paranda organismi treenitust ja võib haigusest paranemist
pikendada.

5. Tõsisema haigestumise puhul tuleks alati konsulteerida oma arstiga

Kokkuvõtvalt võib öelda, et haigena treenimine pole tingimata keelatud, kuid kindlasti ei paranda
see meie sportlikku sooritusvõimet. Kui tegemist on kerge haigestumisega nagu nohu või kerge külmetus,
võib kerge ja madala intensiivsusega treening olla ohutu, kuid siiski tuleks jälgida keha signaale ja
vältida üle pingutamist. Tõsisemate palavikuga kulgevate haiguste korral (nt. gripp, covid jms) on oluline treeningust täielikult puhata, et anda kehale aega paranemiseks. Haigena treenimine võib haiguse sümptomeid süvendada ja taastumisaega hoopis pikendada. Kõige õigem oleks kuulata oma keha ja vajadusel konsulteerida oma arstiga enne trenni naasmist. Samuti oleks mõistlik silmas pidada, et peale haiguste perioodi trenni naastes ei saa me jätkata samade koormustega, kust enne haigestumist pooleli jäime.
Siinkohal oleks mõistlik pidada nõu ka personaaltreeneriga, kes oskab juhendada kuidas peaksid järk-järgult treeningkoormust suurendama, et jõuda tagasi haigestumisele eelnenud vormi. 

Soovin teile kõigile tervist ja kannatlikust siia talvisesse haigusteperioodi!

Koostanud:
Cätlyn Toomere
MotFit treener ja koolitaja