Avaldatud: juuli 5, 2024
„Paljud arvavad, et töö tuleb esimesena. Aga kui pole tervist, kes siis tööd teeb?“ Endisest kaitseväelasest treeneri õppetunnid
MotFit
Toomas Karting on kaitseväelase taustaga MotFiti treener ja kogukonna looja. Tema lähenemine treeningutele ja tervislikule eluviisile põhineb printsiibil, et kui suudad 80 protsendil ajast jõuda trenni ja süüa tervislikult, siis saavutad soovitud tulemused. Toomase enda lugu tõestab, kuidas distsipliin saab viia positiivsete muutusteni elustiilis ja enesetundes. Ta rõhutab, et igaüks peaks võtma vastutuse oma tervise eest, ning jagab praktilisi nõuandeid seljavalude ja läbipõlemise ennetamiseks.
Aastal 2017 viis raske töö, kaootiline toitumine ja vähene puhkus Toomase läbipõlemiseni. „Olin kuskil 20 kg ülekaalus ning lõpuks tekkis treenimatusest ja stressist selja koormusvigastus,“ meenutab Karting. See oli äratuskell, mis sundis teda oma elustiili muutma.
Ta vähendas töökoormust ja pöördus füsioterapeudi poole. Varsti hakkas ta käima jõusaalis ja tegi koostööd personaaltreeneriga, saavutades seatud eesmärgid 2019. aastal. „Üks asi viis teiseni ja küsimusi hakkas tulema igast suunast, kuidas ma ikkagi sellise vormi saavutasin,“ räägib ta. See innustas teda läbima treenerikoolitusi ja võtma teiste aitamise oma südameasjaks.
Haridussüsteemi ja treenerite roll
Toomas näeb oma igapäevatöös, et inimeste teadmised tervisest, treenimisest ja toitumisest on puudulikud. Tema arvates võiksid need aga kaasa tulla juba haridussüsteemist. „Kui kehaline kasvatus koolis annaks hindeliste normide täitmise nõudmise asemel ka eluks vajalikke põhiteadmisi treeningu, toitumise ja oma tervise hoidmise seostest, oskaksid inimesed palju paremini juba varakult tervislikku elustiili järgida,“ rõhutab Karting. Teadmiste puudumisel usutakse sageli, et edu võti peitub mõnes kiireid tulemusi lubavas treening- või toitumiskavas või toidulisandis. „Sotsiaalmeedia kuvandid, näiteks ülitrimmis fitness-sportlaste pildid võistluspäevast, moonutavad reaalsust veelgi.“
Eestis on olukord Toomase hinnangul juba palju parem tänu headele treeneritele, kes jagavad õigeid teadmisi. Lisaks käiakse koolides ja töökollektiivides rääkimas tervislikust toitumisest ning treeningust. „Usun, et kui inimesed mõistavad põhitõdesid, näiteks mida on vaja teha, et rasva püsivalt põletada, siis edasine on juba nende enda valik, kas võtta end kokku või leppida olukorraga,“ selgitab Karting. „Paljud ei ole tegelikult valmis pingutama, kui nad kuulevad, mida see nõuab. Näiteks ei aita elustiili muutmisele kaasa iga nädala lõpetamine õlle- või veiniklaasi taga.“
Kaitseväelase distsipliin trennis ja köögis
Toomas teenis 15 aastat kaitseväes, kus omandas distsipliini, kohusetunde ja juhtimisoskused, mis on kujundanud tema lähenemise treeningutele ja tervislikule eluviisile. Kaitseväelase taust on õpetanud Toomasele, et kui midagi on lubatud, siis tuleb see ka ära teha, olgu lubadus antud teistele või iseendale.
Tervisliku elustiili alus on järjepidevus tervislike harjumuste loomisel ja hoidmisel. „Kui suudad hoida stabiilselt 80:20 printsiipi, ei jää ka tulemused tulemata,“ ütleb ta. See tähendab, et enamiku ajast peaks suutma jälgida toitumist ja olema füüsiliselt aktiivne. Samas osata toime tulla ka tagasilöökidega, mis ei jää kindlasti tulemata, sest selline on elu. On oluline leida personaalne ja süsteemne lähenemine, mis oleks jätkusuutlik ka viie aasta pärast.
„Uued harjumused ei teki üleöö. Kui sul on realistlik eesmärk ja plaan, siis on lihtsam hakata ka toimivat distsipliini üles ehitama. Selleks on hea kasutada SMART-eesmärgi sõnastamise mudelit. Alustada võiks näiteks ühest harjumusest korraga: sööd hommikusöögi, suurendad veetarbimist või käid üks kord nädalas jõusaalis. Kui tahta kõike kiiresti ja liiga palju, näiteks käia kohe viis korda nädalas trennis ja süüa idusid, siis oled ilmselt järgmise kuu keskpaigaks tagasi burgeri ja diivanil lesimise juures, mida kindlasti paljud on ka kogenud. Oluline, et meetod, mida rakendad, oleks järkjärguline ja püsiv,“ kirjeldab Karting.
Kogukonna toetus on oluline
Toomas usub, et sarnaste eesmärkidega inimeste tugi on määrava tähtsusega, et motivatsiooni säilitada ja tulemusi saavutada. „Kogukond, mida me ka MotFitis loome, pakub võimalust inspireeruda teiste eesmärkidest ja lugudest ning jagada üksteisega kogemusi ja toetust. See on võtmetähtsusega, eriti kui motivatsioon kipub langema.“
Koos treenimine ja eesmärkide poole püüdlemine loob tugeva sideme, mis aitab inimestel ületada raskeid hetki ja mitte alla anda. „Nii mitmedki treenerid on loonud oma kogukonnad just sellel põhjusel,“ märgib Karting.
Lisaks praktilisele toele ja motivatsioonile on ühistel püüdlustel ka positiivne sotsiaalne mõju. Boonuseks on uued sportlikud sõbrad, kellega koos saab aktiivselt liikudes vaba aega veeta. Toomasele meenub ühe kliendi mure, et kui ta lõpetaks pidutsemise, poleks tal enam ühtegi sõpra. Samas uute sarnastel väärtustel põhinevate sõprussuhete ja toetava võrgustiku loomine muudab tervisliku eluviisi järgimise meeldivamaks ja jätkusuutlikumaks.
Kuidas vältida läbipõlemist ja seljavaevusi?
Kontoritöötajatel, kes sageli kannatavad läbipõlemise ja seljavalude käes, soovitab Toomas keskenduda töökoormuse vähendamisele. „Kas iga lisaülesanne, mille võtad, on ikka tähtis? Kas pead tingimata igal koosolekul osalema? Tuleb osata oma aega planeerida, teha meeskonnatööd ning ülesandeid ja vastutust jagada. Miks mitte lisada tööpäeva sisse ka 20-minutiline kõnniring või treening, mida juba ka tööandjad soosivad,“ soovitab Karting. Väga paljud inimesed arvavad, et töö tuleb esimesena. Aga kui pole tervist, kes siis tööd teeb? Seega on ka tööandjale kasulik, kui töötaja oma tervise eest hoolitseb.
Seljahädad tekivadki üldjuhul liigsest istumisest, ülekaalust või seljalihaste treenimatusest. „Leia iga päev aega kõndimiseks, venitamiseks ja treeninguks,“ rõhutab Karting, lisades, et ka väikeste sammudega on võimalik saavutada suuri muutusi. Samuti hoiab liigutamine vaimu korras ja kasvatab stressitaluvust, mis omakorda aitab vältida läbipõlemist.
Kaks mõttetut päeva
Toomas usub, et tervislike harjumustega alustada ja oma heaolu parandada ei ole kunagi hilja. „Suvi on sportimiseks väga hea aeg, sest treeningklubid on tühjad ja hinnad soodsad, piiritult võimalusi pakub ka loodus.“
Toomase sõnul on kaks mõttetut päeva aastas: eile ja homme. Tähtis on alustada täna ja kohe, isegi kui teha esialgu vaid väikesi muudatusi – suurendada liikumisaktiivsust, korrastada toitumist, leida parem tasakaal töö- ja eraelu vahel.
Artikkel ilmus Delfi Tervis Pluss portaalis 03.06.2024, 12:00
