Avaldatud: oktoober 15, 2024

Andra Puusaare: Kuidas toetab treening meie vaimset tervist?

MotFit

Jaga Facebookis

Paljudes uuringutes on leitud, et treening on kasulik muuhulgas ka vaimsele tervisele. Siiski kui treenime liigselt ja taastumine on ebapiisav, võib tekkida ületreening, mis omakorda viib vigastuste ja vaimse kurnatuseni. Ühel hetkel leiamegi ennast olukorrast, kus treening ei valmista enam rõõmu ja tulemuste püüdmine millest oleme ammu unistanud muutub üha keerukamaks. Artiklis käsitlen võimalikke probleeme ja pakun lahendusi, et Sinu treening toetaks nii füüsilist kui vaimset tervist ja saavutaksid maksimaalseid tulemusi. Kui naudid protsessi, on ka tulemused paremad ning garanteerime sulle, et sinu enesetunne saab olema parem kui kunagi varem!

On teaduslikult tõestatud, et üldine füüsiline aktiivsus ning regulaarne treening omavad positiivset mõju une kvaliteedile, ärevuse ja stressi vähenemisele, vaimsetele võimetele ning enesehinnangule, kindlasti ka juba esinevatele vaimsetele seisunditele nagu depressioon või ATH. Ometi võivad tihti ebateadliku treenimisega kaasneda ka mured. Vaatame pisut lähemalt, mida saaksid ära teha, et saada treeningust maksimumi nii kehale kui meelele. 

Miks läheb mõnikord lappesse?

Regulaarne treenimine mõjutab hormonaalset tasakaalu organismis. Treenimise tagajärjel tõuseb dopamiini tase, mida nimetatakse heaoluhormooniks, adrenaliini tase, mis reguleerib energia vabanemist, noradrenaliini tase, mis ergutab kogu füüsist ning ka serotoniini ehk positiivsete emotsioonide hormooni tase. Kõlab väga hästi, eksole. Paraku ei tähenda rohkem ja rohkem treenimine rohkem heaolutunnet. Kui sinu treener on sulle koostanud treeningplaani, on see tõenäoliselt kohandatud sinu võimetele treeneri parimate teadmiste ja kogemuste pinnalt. Treeneri soovitustest enam treenimine ei ole keelatud, kuid ei too ka topelt tulemusi, pigem vastupidi. Pealegi on treenimise juures üldse mitte vähemtähtsam faktor puhkus. Anna oma kehale ka puhkust.

Mõnikord võib välja kujuneda ka toksiline suhe treeninguga siis kui treening on aseaine mõne negatiivse elamuse või olukorra eest põgenemiseks või selle vältimiseks. Sellisel juhul võib tekkida pettekujutelm, et treening valmistab rõõmu, kuid tegelikult on suur oht üle treenimiseks, mille tulemusel väsivad nii keha kui vaim ning varem või hiljem kaob rõõm liikumisest ning ka tulemused ei ilmuta end nii kiiresti kui loodeti. Emotsionaalne ebastabiilsus toob tihti kaasa ka süütunde, mis võib käia käsikäes toitumishäiretega. Kui tunned, et treenimine ei paku enam rõõmu vaid on üks pidev suur eneseületus, on see just hetk, kus pidada hoogu ning mõelda, kus läks lappesse? Vastuseid küsimustele ei pea otsima üksi, tihti võib küsida nõu mõnelt kõrvaltvaatajalt, mõnelt sõbralt või treenerilt. Kui sul on kahtlusi oma vaimse tervise seisukorras, tuleks kindlasti võtta ühendust mõne vaimse tervise spetsialistiga ning lasta temal olukorda hinnata.

NB! Kui tunned, et treening ei anna piisavaid tulemusi ning oled otsustanud kompenseerida seda nälgimisega, on õige hetk pöörduda professionaali poole! See võib olla esimene märk esinevast toitumishäirest, mille ületamiseks on vaja professionaalset abi! Toitumishäiret ei pea häbenema, sa ei ole üksi, kuid sellega tuleb tegeleda. Nagu juba kirjutasime eelnevalt, toetab treeningut ja tulemuste saavutamist tasakaalustatud toitumine, kuid mitte nälgimine.

Miks treenimine on sulle kasulik?

Aga et kõik ei oleks mustades toonides, tahan rääkida ka rõõmudest, mis tulevad kaasa regulaarse füüsilise aktiivsuse ja treenimisega. Nagu eelpool juba põgusalt mainitud, parandab treenimine taastumist, une kvaliteeti, vähendab ärevust ja on positiivse mõjuga ka diagnoositud vaimse tervise häiretele. On teaduslikult tõestatud, et vaimsete häirete puhul piisab juba kergest füüsilisest aktiivsusest nagu mõõdukas tempos jalutuskäik või jooga, samas uuringus toodi välja ka tendents, et füüsiliselt aktiivsetel eakatel on pidurdunud kognitiivsete võimete vähenemine ja dementsuse areng.

Miks on see nii? Tõestati ära, et regulaarne füüsiline treening suurendab uute närvirakkude arengut inimese ajus, mis omakorda suurendab aju mahtu. Mahult enim suurenenud piirkonnad ajus on seotud õppimise ja mäluga. Lisaks ajutegevuse parendamisele arendab füüsiline treening jõudsalt südant ja veresoonkonda. Kas teadsid, et näiteks Eestis on kõige sagedasemaks surma põhjuseks südame- ja veresoonkonna haigused? Regulaarne füüsiline aktiivsus on näiteks oluline komponent kõrgvererõhutõve ennetuses (ning ka ravis, kuid seejuures peaksid enne pidama nõu oma arstiga). Olgu mainitud, et ka vererõhu kontrolli all hoidmine on oluline faktor dementsuse ja Parkinsoni tõve välja kujunemisel ning arenemisel.

Regulaarne treenimine arendab ka enesedistsipliini ning tähelepanuvõimet, mis tulevad kasuks teistel elualadel. Seega treenides füüsist, treenid ka enda vaimu – saavutad parema emotsioonide juhtimise, enesekontrolli ning sinu minapilt paraneb. See ei ole oletus, see on samuti teaduslikult tõestatud fakt. Kas see kõik ei tundu mitte fantastiline? Loodan, et see innustab sind edasi tegutsema!

Praktilised näpunäited treenijatele

Püstita endale realistlikud eesmärgid – ebareaalsete eesmärkide poole püüdlemine kasvatab rahulolematust endaga, samuti ärevust, isegi depressiooni. Kui sa ei ole kindel, kas sinu eesmärk on realistlik või mitte, pea nõu oma treeneriga. Kui sinu eesmärgiks on kehakaalu kaotamine, on optimaalne seada eesmärgiks kaotada stabiilselt 1-2kg kuus, mitte seada kohe eesmärgiks 20kg kaotamist. Loomulikult võib olla üks suur eesmärk, kuid selleni püüdlemine peab toimuma reaalses ja tervist hoidvas tempos. Alguses kindlasti tunned suurt motivatsiooni hakata treeningutega pihta ja nautida suurepäraseid tulemusi, kuid alustada tasub rahulikult, näiteks ühest trennist nädalas ning aja jooksul koormust kasvatada. Hakates kohe treenima viis korda nädalas, võivad tekkida nii füüsiline kui vaimne kurnatus, treeningvigastused ning meeldivate emotsioonide asemel muutub vastupandamatuks soov katkestada. Anna endale aega uue elustiiliga harjumiseks, sest kui soovid püsivaid tulemusi, ei peaks seda võtma kui lühiajalist projekti. Tee endaga rahu ning pea meeles, et iga liikumine eesmärgi suunas on positiivne ning väärt tunnustust!

Analüüsi oma arengut – kasuta selleks treeningplaani, kogu ja võrdle andmeid kindla süsteemi järgi (näiteks kord nädalas, kord kuus), jälgi oma liikumist eesmärgi suunas, kuid ära võrdle end teistega. Uurige koos treeneriga, kuidas oled arenenud, millised kohad valmistavad veel raskusi ning selle asemel, et neid vältida, astu neile vastu – raskused on ületamiseks! Kindlasti kiida end ka väikeste edusammude eest, oled juba panustanud enda tervislikku tulevikku! Ära heida meelt ka siis kui tulemus ei ole selline, nagu ootasid. Selle asemel selgita välja murekohad, enamjaolt on need kõik ületatavad.

Vajadusel kohanda treeningkoormust – kui oled haige või liigselt kurnatud, ei ole trenni minek hea mõte. Ka tippsportlastel jäävad mõned treeningud vahele ja see ei ole häbiväärne, miks peaksid siis sina end halvasti tundma? Kui oled taastumas pärast haigust või vigastust, ei ole samuti kohane kohe härjal sarvist haarata ning endise koormusega alustada. Pärast haigust on mõistlik treenida madala koormusega sama kaua kui olid haige, seejärel kasvatada koormust järk-järgult. Anna endale aega taastumiseks ning puhkamiseks, nii jõuad rohkem ning tulevad ka tulemused kiiremini.

Küsimuste korral pöördu oma treeneri poole – treener on õppinud ja kogenud spetsialist, kes oskab võtta arvesse kõiki sinu eripärasid ja sinu eelnevat kogemust. Usu mind, ta teab, millest ta räägib. Võid muidugi proovida ka internetist materjali otsida, kuid sellisel juhul peab olema äärmiselt kriitiline info kvaliteedi suhtes – palju liigub väärinfot, mistõttu võid kasulike soovituste asemel sattuda tervist kahjustavate soovituste otsa. Kui sa ise ei küsi lisainfot teemade kohta, mida te ei ole puudutanud või mis on sulle jäänud selgusetuks, ei oska ka treener sinu mõtteid lugeda. Lõppkokkuvõttes jääd väärtuslikust infost ilma sina ning kannatab sinu tulemus.

Toeta oma treeningut toitumise ja puhkeajaga – üleüldist enesetunnet ja treeningu tulemuslikkust toetavad eelkõige tasakaalustatud toitumine ning optimaalne puhkeaeg. Kvaliteetne uni on äärmiselt oluline nii füüsise kui ka vaimse tasakaalu arengule. Keha taastumine ning lihaste areng toimub ka siis kui sa magad, seega kui teed tublisti trenni, kuid magad ainult mõned tunnid ööpäevas, läheb keha nn. avariirežiimi: oled pidevalt kurnatud, treeningtulemused alanevad, mis omakorda kasvatab rahulolematust ja vaimset tasakaalutust, samuti ei saa täiel määral töötada endokriinsüsteem, mistõttu läheb paigast ära hormonaalne tasakaal ning lihaste kasvatamise asemel hakkab keha hoopis rasva ladestama. Rääkimata sellest, et unepuudus tõstab stressitaset oluliselt. Samuti nagu on oluline kütus autole, on oluline ka see toit, mida tarbid – see olgu tasakaalustatud ja kvaliteetne. Kui teed kasvõi viis korda nädalas trenni, kuid tarbid rämpstoitu, ei ole võimalik saavutada soovitud tulemusi. Vähese toiteväärtusega toit (nn. tühjad kalorid) mõjutab otseselt keha taastumist treeningust, lihaste kasvamist, energiabalanssi ning ka meeleolu. Keha ei saa vajalikke vitamiine ja toitaineid, mistõttu ei ole pingutustest treeningsaalis kasu. Lisaks on teaduslikult tõestatud, et rämpstoit halvendab otseselt südame- ja veresoonkonna ning seedeelundkonna tervist. Seega toitu mitmekesiselt ning puhka piisavalt!

Kokkuvõtteks

Treening on küll vaimse tervise seisukohalt väga oluline ja toetav faktor, kuid kõigega tuleb piiri pidada. Teadlikult treenides saavutad oma ihaldatud tulemuse ning säilitad samal ajal vaimse tasakaalu ning üleüldise heaolu. Kuula oma treenerit, tema soovib sulle parimat, pinguta piisaval määral, kuid ära unusta puhkamist! Kui tunned, et treenida on raske ja motivatsiooni ei ole, kaardista oma probleemid ja proovi neile leida võimalikud lahendused. Olen rõõmus, et oled praegu just seda teksti siin lugemas, sest nähtavasti oled astunud sammu teadliku treenimise suunas ning õnnitlen sind selle eest! See on juba väga oluline edusamm! Pea meeles, et tippvorm ei sünni üleöö, õpi nautima protsessi.

Artikli autor intensiivraviõde, kaitseväelane ja organisatsioonipsühholoogia magister Andra Puusaare räägib MotFit Intro koolitusel lähemalt vaimse tervise olulisusest ja selle seosest treeninguga. 

cropped-MotFit-Logo.png
MotFit Premium