Miks võiks naisterahvas üldse jõutreeninguga tegeleda?

“Meie keha on nagu mootor – mida suurem on meie lihasmass, seda efektiivsema mootoriga on tegu”

Jõutreeningul on mitmeid tervisega seotud kasutegureid. 

1. Jõutreening aitab suurendada lihasmassi ja luutihedust, mis on oluline osteoporoosi ennetamiseks ning igapäeva liikuvuse säilitamiseks ja parandamiseks. 
2. Jõutreening parandab ainevahetust, aidates kehal tõhusamalt kaloreid põletada, mis omakorda aitab meil kehakaalu kontrolli all hoida. 

Piltlikult öeldes, on meie keha nagu mootor ja mida suurem on meie lihasmass, seda kiirem on ainevahetus ja seda rohkem kaloreid meie mootor tarbib. Mida efektiivsem on meie ainevahetus, seda rohkem saame süüa ilma, et soovimatuid kilosid juurde tuleks. Seetõttu soovitame kaalulangetajatel alati teha lisaks kardiole (jooksmine, kõndimine jne) lisaks ka jõutrenni.

1. Jõutreening aitab vähendada südame-veresoonkonna haiguste riski, parandades vererõhku ja kolesterooli taset. Regulaarne treening aitab tõsta hea kolesterooli (HDL) taset ja vähendada halva kolesterooli (LDL) taset, aidates seeläbi ennetada arterite ummistumist ja südameprobleeme. Vananemisega kipuvad kolesteroolitasemed halvenema, mistõttu on jõutreening eriti oluline vanemas eas südame tervise säilitamiseks.

Naistel ei ole loomulikul teel võimalik saavutada sama lihasmassi taset kui meestel

Paljud naised kardavad jõutreeningut, kuna arvavad, et see teeb nad mehelikuks ja liiga lihaselisteks. Reaalsus on aga see, et naiste keha toodab palju vähem testosterooni kui meeste keha – hormooni, mis on peamine lihaskasvu stimuleerija. Seetõttu ei ole naistel tavaliselt loomulikul teel võimalik saavutada sama lihasmassi taset kui meestel. Jõutreeninguga saavutavad naised pigem toonuses ja tugevama keha. 

Naistel on küll võimalik lihaseid kasvatada ja näiteks ka kulturismi ja fitnessi spordialadel naturaalselt võistelda, aga sellisel juhul on treeningu maht, intensiivsus ja ka toitumise jälgimine väga ekstreemne. Üldjuhul tava harrastaja, kes paar korda nädalas tunnikese trenni teeb, ei peaks liigse lihaskasvu pärast muretsema.

Jõusaal kui stressi maandaja ja vaimse tervise toetaja

Jõutreeningul on ka mitmeid psühholoogilisi kasutegureid. Regulaarne jõutreening ja parem füüsiline vorm suurendab enesekindlust ja parandab meie keha kuvandit. Tegelikult võib öelda, et igasugune füüsiline aktiivsus aitab suurendada dopamiini taset meie kehas ja parandab seeläbi meeleolu ja vähendab stressi. Samuti arendab jõutreening distsipliini ja sihikindlust, mis kanduvad üle teistesse eluvaldkondadesse. Seega peaks igaüks meist, aga eriti naised, leidma endale selle hetke päevas, et oma füüsilise ja vaimse tervise eest hoolt kanda. 

Kokkuvõttes võib öelda, et jõutreening on naistele oluline ja tõhus viis füüsilise tervise ja heaolu parandamiseks. Kuigi levinud on arvamus, et jõutreening teeb naised mehelikuks või liiga muskliliseks, on tegelikkus hoopis teine. Jõutreeninguga saame hoopis rõhutada naiselikku vormi ja toetada nii meie füüsilist, kui ka vaimset tervist.